E-kursuse loomine ja metoodika, õpiobjektid
E-õppe kursuse koostamine kujutab endast kursuse materjalide planeerimise, koostamise ja kohandamise protsessi vastavalt õppija vajadustele ja kursuse sisulistele nõudmistele. Kursuse koostamine toimub tavaliselt meeskonnatöö tulemusena, sest tavaliselt pole ühel inimesel (õppejõul) kõiki vajalikke teadmisi ja oskusi, mida e-õppe kursuse ettevalmistamine ja läbiviimine nõuab.
Allikas http://www.e-uni.ee/index.php?main=106
Kursuse koostamise põhilised etapid
1. PLANEERIMINE - kursuse vajalikkuse kindlakstegemine, tulevaste õppurite analüüsimine, kursuse eesmärkide sõnastamine.
E-õppe kursust planeerides tuleb kõigepealt leida vastus küsimusele, milleks ja kellele planeeritavat kursust vaja on.
E-kursuse eesmärgid
Kursuse eesmärke saab klassifitseerida lähtudes teadmistest, oskustest ja suhtumistest, mida õppurid kursuse käigus omandama peaksid.
Kasulik on sõnastada eesmärgid ka iga kursuse õppetüki kohta eraldi. Eesmärke sõnastades on soovitav kasutada väljendeid: kirjeldama, selgitama, järjestama, hindama, eraldama, eristama, analüüsima, kokku võtma, võrdlema, lisama, hinnangut andma, demonstreerima jne.
Hästiformuleeritud eesmärgid aitavad kursuse autoril otsustada kursuse sisu, selle järgnevuse ja õppeprotsessi efektiivsuse üle ning aitavad valida sobivat õpikeskkonda, õpetamise meetodeid ja hindamisviise.
2. ÕPPEMATERJALIDE KOOSTAMINE- sisu skeemi loomine, olemasolevate materjalide läbivaatamine, sisu organiseerimine ja arendamine ning materjalide loomine.
Kursuse sisu (materjale) ei tohiks üle paisutada. Paljud e-kursused sisaldavad liiga palju materjale ning õppurid ei suuda nendega toime tulla. Seega ei tohiks sisusse võtta kõike, mida autor sellest valdkonnast teab, vaid ainult need peatükid, mis aitavad õppuril püstitatud õpieesmärke saavutada. Omades kursuse sisust terviklikku pilti, peaks mõtlema, kuidas sisu järjestada.
Vaata: http://www.e-uni.ee/index.php?main=110
3. KURSUSE STRUKTUURI KOOSTAMINE - kui õppematerjalid on koostatud, on järgmiseks sammuks kursuse jaoks sobivate läbiviimismeetodite valimine. Sobiva õpikeskkonna valimine sõltub sellest, millisele keskkonnale on kursuse läbiviijal ja õppuritel juurdepääs.
Õppurile kättesaadavad õpikeskkonnad lubavad luua erinevaid stiimuleid õppimiseks. Tavaliselt kasutatakse kaugkoolituskursuse läbiviimisel kombineeritult erinevaid õpimeetodeid ja -keskkondi.
4. TEGEVUSTE PLANEERIMINE - e-kursuse planeerimisel on soovitatav kasutada neid tegevusi, mida traditsioonilise õppe puhul kasutatakse muutes need e-õppe keskkonna jaoks sobivaiks või luua uusi tegevusi?
E-õppe kursuste puhul sobib kasutada
* arutelusid etteantud teemadel (asünkroonselt foorumi vahendusel või sünkroonselt jututoas),
* rühmatööd,
* kirjalikke ettekandeid, esseesid, teste, eneseteste,
* probleemide lahendamist veebis leiduvate materjalide põhjal ehk nn veebiülesandeid.
Soovitav on kasutada mitmekülgset tegevust, kuid samas peab vältima õppijate ülekoormamist.
Kursuse algusesse tuleb kindlasti planeerida nn sisseelamisperiood, mis kulub õppuritel tehnoloogiaga ning kursuse struktuuriga tutvumiseks.
Kursuse lõpus peab olema aega anda/saada tagasisidet ning teha kokkuvõtteid.
E-kursus on veebipõhine. Arvestades veebilehtede koostamise eripäraga on vaja põhjalikult läbi mõelda:
mis vahendid paigutada kursuse avalehele,
kuidas jagada informatsiooni,
kuidas organiseerida elektroonset suhtlemist,
kuidas viia läbi hindamise protsess.
5. HINDAMINE - hindamisviiside valik, hindamiseks vajaminevate materjalide ettevalmistamine.
E-õppe kursuste puhul on soovitatav, et hindamisel arvestataks veebipõhistel tegevustel osalemist:
aktiivsust aruteludes,
rühmatöös või projektis osalemist,
testide sooritamist,
ülesannete õigeaegset ja korrektset täitmist.
Kursuse lõpus oleval eksamil võiks olla väiksem osatähtsus.
Üha rohkem kasutatakse esseede kirjutamist, kuna see aitab arendada tudengite oskust analüüsida, hinnangut anda ning kommenteerida.
6. KURSUELE HINNANGU ANDMINE - ja kursuse parandamine - kursusele hinnangu andmise strateegia väljatöötamine (hinnang sisule ja õppeprotsessi efektiivsusele), õppeprotsessi parandamine hinnangu tulemustele toetudes.
Õpiobjektid
Õpiobjekt on väike terviklik õpetusliku väärtusega digitaalne objekt (nt veebileht, multimeedia-esitlus, interaktiivne harjutus, testiküsimus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades.
Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingut, neist tervikliku õppematerjali koostamist ja selle esitamist (nt igale õppurile unikaalse kontrolltööküsimuste komplekti koostamine).
NÄITED:
Kasti valmistamine
http://www.ehituskool.ee/e-sisu/kalasabatapp/toorikute_montaa_ja_viimistlus.html
Värvusõpetus
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/
Matemaatika
http://oppematerjalid.weebly.com/
Allikas http://www.e-uni.ee/index.php?main=106
Kursuse koostamise põhilised etapid
1. PLANEERIMINE - kursuse vajalikkuse kindlakstegemine, tulevaste õppurite analüüsimine, kursuse eesmärkide sõnastamine.
E-õppe kursust planeerides tuleb kõigepealt leida vastus küsimusele, milleks ja kellele planeeritavat kursust vaja on.
E-kursuse eesmärgid
Kursuse eesmärke saab klassifitseerida lähtudes teadmistest, oskustest ja suhtumistest, mida õppurid kursuse käigus omandama peaksid.
- Mida õppurid peaksid oskama kursuse lõppedes teha (või paremini teha)?
- Milliseid teadmisi ja suhtumisi peaks õppur omandama?
Kasulik on sõnastada eesmärgid ka iga kursuse õppetüki kohta eraldi. Eesmärke sõnastades on soovitav kasutada väljendeid: kirjeldama, selgitama, järjestama, hindama, eraldama, eristama, analüüsima, kokku võtma, võrdlema, lisama, hinnangut andma, demonstreerima jne.
Hästiformuleeritud eesmärgid aitavad kursuse autoril otsustada kursuse sisu, selle järgnevuse ja õppeprotsessi efektiivsuse üle ning aitavad valida sobivat õpikeskkonda, õpetamise meetodeid ja hindamisviise.
2. ÕPPEMATERJALIDE KOOSTAMINE- sisu skeemi loomine, olemasolevate materjalide läbivaatamine, sisu organiseerimine ja arendamine ning materjalide loomine.
Kursuse sisu (materjale) ei tohiks üle paisutada. Paljud e-kursused sisaldavad liiga palju materjale ning õppurid ei suuda nendega toime tulla. Seega ei tohiks sisusse võtta kõike, mida autor sellest valdkonnast teab, vaid ainult need peatükid, mis aitavad õppuril püstitatud õpieesmärke saavutada. Omades kursuse sisust terviklikku pilti, peaks mõtlema, kuidas sisu järjestada.
Vaata: http://www.e-uni.ee/index.php?main=110
3. KURSUSE STRUKTUURI KOOSTAMINE - kui õppematerjalid on koostatud, on järgmiseks sammuks kursuse jaoks sobivate läbiviimismeetodite valimine. Sobiva õpikeskkonna valimine sõltub sellest, millisele keskkonnale on kursuse läbiviijal ja õppuritel juurdepääs.
Õppurile kättesaadavad õpikeskkonnad lubavad luua erinevaid stiimuleid õppimiseks. Tavaliselt kasutatakse kaugkoolituskursuse läbiviimisel kombineeritult erinevaid õpimeetodeid ja -keskkondi.
4. TEGEVUSTE PLANEERIMINE - e-kursuse planeerimisel on soovitatav kasutada neid tegevusi, mida traditsioonilise õppe puhul kasutatakse muutes need e-õppe keskkonna jaoks sobivaiks või luua uusi tegevusi?
E-õppe kursuste puhul sobib kasutada
* arutelusid etteantud teemadel (asünkroonselt foorumi vahendusel või sünkroonselt jututoas),
* rühmatööd,
* kirjalikke ettekandeid, esseesid, teste, eneseteste,
* probleemide lahendamist veebis leiduvate materjalide põhjal ehk nn veebiülesandeid.
Soovitav on kasutada mitmekülgset tegevust, kuid samas peab vältima õppijate ülekoormamist.
Kursuse algusesse tuleb kindlasti planeerida nn sisseelamisperiood, mis kulub õppuritel tehnoloogiaga ning kursuse struktuuriga tutvumiseks.
Kursuse lõpus peab olema aega anda/saada tagasisidet ning teha kokkuvõtteid.
E-kursus on veebipõhine. Arvestades veebilehtede koostamise eripäraga on vaja põhjalikult läbi mõelda:
mis vahendid paigutada kursuse avalehele,
kuidas jagada informatsiooni,
kuidas organiseerida elektroonset suhtlemist,
kuidas viia läbi hindamise protsess.
5. HINDAMINE - hindamisviiside valik, hindamiseks vajaminevate materjalide ettevalmistamine.
E-õppe kursuste puhul on soovitatav, et hindamisel arvestataks veebipõhistel tegevustel osalemist:
aktiivsust aruteludes,
rühmatöös või projektis osalemist,
testide sooritamist,
ülesannete õigeaegset ja korrektset täitmist.
Kursuse lõpus oleval eksamil võiks olla väiksem osatähtsus.
Üha rohkem kasutatakse esseede kirjutamist, kuna see aitab arendada tudengite oskust analüüsida, hinnangut anda ning kommenteerida.
6. KURSUELE HINNANGU ANDMINE - ja kursuse parandamine - kursusele hinnangu andmise strateegia väljatöötamine (hinnang sisule ja õppeprotsessi efektiivsusele), õppeprotsessi parandamine hinnangu tulemustele toetudes.
Õpiobjektid
Õpiobjekt on väike terviklik õpetusliku väärtusega digitaalne objekt (nt veebileht, multimeedia-esitlus, interaktiivne harjutus, testiküsimus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades.
Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingut, neist tervikliku õppematerjali koostamist ja selle esitamist (nt igale õppurile unikaalse kontrolltööküsimuste komplekti koostamine).
NÄITED:
Kasti valmistamine
http://www.ehituskool.ee/e-sisu/kalasabatapp/toorikute_montaa_ja_viimistlus.html
Värvusõpetus
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/
Matemaatika
http://oppematerjalid.weebly.com/
